Koor on kollektiiv, kus laulu õppimise ja laulude esitamise kõrval suheldakse omavahel ja ka teiste kooridega, kollektiividega, asutustega, inimestega. Igas kooris on omad väljakujunenud tavad, mis ei pruugi alati erineda teise samalaadse koori tavadest, kuid on siiski omased konkreetsele kollektiivile. Tulenevalt asjaolust, et kooris laulvad metsamehed saavad kokku tavaliselt 3-nädalase intervalliga, on meeste kokkusaamine rõõmsaks jällenägemiseks, mille puhul ulatatakse lauluvennale naeratades terekäsi.

Koori moto

Mitmetel kooridel on heaks tavaks alustada kontserti motoga. Forestalia motot H. Visnapuu sõnadele (“Eesti rahvas ei ole laast…”) tutvustati klaviiris autor Alo Ritsingu esituses 17. detsembril 1976. aastal toimunud koori üldkoosolekul, mis sai ka heaks kiidetud. Niisiis on moto kõlanud koori iseseisvate kontsertide sissejuhatuseks, laululaagrite ning proovide lõpetamiseks, olulisemate tähtsündmuste äramärkimiseks juba viiskümmend aastat.

Laululaagri tammepuu

Alates 1973. aastast on iga laululaagri lõpetamise tseremoonia üheks väga oluliseks komponendiks tammepuu istutamine. Sellega tähistame metsameeste nädalapikkust lauluõppimist Eestimaa erinevates paikades. Tegemist on omamoodi rituaaliga, mis algab juba istutuskõlbliku puu otsimisega mõnest puukoolist või laagrilähedasest metsast. Istutuskoha valik nõuab ringitammumist, arupidamist ja läbirääkimist laagrikoha pererahvaga. Puu mahaistutamise järel soovib mõni vanematest laulumeestest talle jõudsat kasvamist ning pikka iga, mida kinnitatakse koori poolt vägeva lauluga. Alates 2006. aastast lauldakse Alo Ritsingu loodud teost “Laul tammele”. Hilisematel aastatel on erinevad koori liikmed käinud istutustöö tulemusi üle vaatamas.

Laululaagri lipp

Laululaagri asukoha tähistamiseks ja ilmestamiseks on igas laagris lehvinud spetsiaalselt sellele laagrile kujundatud lipp, mis heisatakse avatseremoonial. Meestelaulu saatel on heiskajateks tavaliselt eelmise ja algava laagri eest vastutavad lauljad. Neil omanäolisi laagrilippe on kooril kogunenud juba üle neljakümne. Istutatud tammed on saanud lisaks juurde ka tähised, millel on kirjas koori nimi ja aasta arv, millal puu maasse pandi.

Kevadised metsapäevad

1978. aasta mais koos Riia raadiotehase VEF segakooriga Teika Rakveres toimunud ühiskontserdi järel rajati koos kuusekultuur Lahemaa rahvuspargis. Seda sündmust võiks pidada Forestalia kevadiste metsapäevade traditsiooni alguseks. Aegamööda kujunes sellest iga-aastane üritus Eestimaa eri paikades. Regulaarsemalt on metsapäevad toimunud Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskooriga alates 1990. aasta maist, mil rajati kuusekultuur (üle 3 ha) Vardi metskonnas. Metsapäevadel on uue metsapõlve rajamiseks tehtud väga mitmesuguseid töid: külvatud ja istutatud mände, istutatud kuuski ja kaski. Paljudel taolistel ettevõtmistel on lõppakordina kõlanud laul nii eraldi nais- ja meeskoori esituses kui ka koos. Olgu öeldud, et metsapäevade ettevalmistus ja hea kordaminek on õnnestunud alati tänu kohaliku metskonna toetusele ja usinale kaasalöömisele.

“Forestalia laul…” projektid

Kümmekond aastat tagasi küpses Forestalia juhatuses mõte läbida koorilauluga Eesti piire. Nii käivituski projekt “Forestalia laul Eesti riigi piiril” – FLEP. Oli juhus, et projekti elluviimise algaastal avati Võrumaal Krabi põhikoolis uus saal, kus Forestalia mehed andsid esimese kontserdi. Saalis tekkis väga soe ja vahetu kontakt noorte kuulajatega, meeldivaid emotsioone pakkus särasilmsete poiste elav ja vahetu osavõtt kontserdist. See sündmus tekitas traditsiooni, et edaspidistel kontsertidel Valga-, Viljandi-, Pärnu-, Saare-, Hiiu-, Lääne-, Harju- ja Lääne-Virumaal on kahest kontserdist üks kindlasti toimunud kooliperele. Forestalia mehed loodavad, et selliselt mõnes mehehakatises hõõguma pandud laulusäde võib edaspidi süttida laululeegiks. Hiljem tekkis esialgsest projektist uus – “Forestalia laul Eesti maal” (FLEM), mille raames külastatakse kõiki väiksemaid Eesti paiku, kuhu meeskoor veel sattunud pole.

Siinkohal on esitatud vaid tagasihoidlikud visandid Forestalia mitmepalgelisest tegevusest, kuid mõnedki mainitutest on omased üksnes sellele koorile ja püsinud koorielus hea tavana pikemat aega. Olgu rõhutatud tõsiasi, et metsameeste-ametivendade kokkutulekutel (näiteks metsanädala avaüritusel, RMK aastapäeval jt) ei puudu peaaegu kunagi Forestalia mehine laul.

Ülo Tamm (Forestalia esimees aastatel 1986-2004)